Meil, TuleLoolastel, on sel aastal kaks pähklit pureda – kirivöö ja niplispits selgeks! Ega pole kumbki tehnika just kõige kergemate killast aga julged hundid, teadagi, on vöötatud ja pitsides!
Algas meie vöökoolitus põneva päevaga Eesti Rahva Muuseumi
kogusid tuhnides, kus igaüks endale meelepäraseid ja südamelähedase paikkonna vöid uurida sai. Edasi õpetas Piia Rand meid vöömustreid üles joonistama ja jaanuar algas meil juba tõsise vöötegemise tähe all.
Minu väljavalitu on muidugi jälle Saaremaalt – Kihelkonna kirivöö.
Et Erinevaid Kihelkonna rahvarõivaid on mul kodus nüüdseks juba õige mitu komplekti, siis pole ka vöid kunagi liiast. Iseenesest oli see vöö õppimiseks hea – lihtsa mustriga, mitte liiga lai ja ülearu pikka ma ka ei teinud. Originaalvööl on halli linase lõime asemel sinine aga et mul sobivat sinist hankida ei õnnestunud, tegin halliga ja tulemus pole mu meelest üldse mitte paha.
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kõige raskemaks osutus minu jaoks vöö ühtlase laiuse hoidmine, eks ta natuke ikka lainetab ka mul aga lõppkokkuvõttes ma leidsin oma esimese vöö täitsa tütre kaasavarakirstukõlbuliku olevat!
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Suured tänud Piiale õpetamast ja Merlele projektiga möllamast! Uus vöö on juba telgedel!
