Just sellise palvega pöördus minu poole mu tütre väga hea sõbranna ja selle armsa palve taga oli loomulikult soov saada pulmakleit!
Tegemist on kõige vastutusrikkama kleidiga, mis ma teinud olen ja pean ütlema, et kogu selle tikkimise ja õmblemise aja ma tõepoolest püüdsin panna igasse nõelapistesse häid soove ja rõõmsaid mõtteid, et kleit noorele ja imekaunile pruudile ikka õnne tooks!
Pruudi soov oli saada lihtsalõikeline, soojades sügisestes kollastes-punastes värvides arhailise tikandiga kleit, needsamad värvid kordusid nii pruudikimbus kui ka üldse kogu selles kaunis sügispäevas.
Ja nii me siis mõtlesime ja kavandasime, proovisime ja vaagisime ja lõpuks otsustasime, et tikand tuleb kleidi rinnaesisele
ja ettepoole allserva.
Et pulmakülalised näevad vähemalt tseremoonia alguses rohkem pruudi selga, siis lõppes tikandijoonis mitte õlal, vaid seljataga, väike motiivike sai lisatud ka peigmehe taskurätile.
Kleit ise on naturaalvalgest siidist ja ka tikandid on tehtud siidniitidega.
Ja ma loodan kogu südamest, et Evelit ja Laurit ootab ees just niisama õnnelik kooselu, kui nad seda ise olid sel kaunil päeval!
Kusjuures peigmees vist oleks endale rohkem õnnelikke jullasid tahtnud. Seda ühte, mis tal on, pole ta siiani lubanud mul pintsakutaskust ära võtta – käib sellega siiani ringi.
Ja kleit sai tohutult kiidusõnu. Kõige parem oli ilmselt see, et ta jäi inimestele meelde just oma tikandi poolest – see ju tegi ta omapäraseks. Kes teab, äkki vahetad karjäärisuunda ja hakkadki pulmarõivaid valmistama 🙂
Aitäh, Eveli! Ja see jullaga taskurätik peigmeespoisi taskus – me ju õmblesime selle sinna kinni, niisama lihtsalt ta seda kätte ei saa!
Reblogged this on OÜ Majanduspartner.