Trish Burr ja tikitud roosid

Trish Burr on üks imeline tikkija, kelle suurepäraseid raamatuid võib küll igale tikkimishuvilisele soovitada. Peale ilusate mustrite on tema raamatute suurim väärtus just väga detailsed tikkimisõpetused – ettekujutus kuidas tikandite imelised lilleõied oma värve muudavad, tehakse puust ja punaseks!

 

Et mul on riiulis Trishi raamatuid mitu, siis loomulikult tekkis ka vastapandamatu soov mõnda mustritest tikkida.

Valisin raamatust Crewel and Surface Embroidery: Inspirational Floral Designs mustri 16 – no selline ilus ja väikekodanlikult roosiline (sellel lehel võib näha Trishi enda tikitud lillekimpu) ja et meie Saaremaa suvekodus on roosiline tapeet, siis sinna seinale ta läkski.

 

Tehniliselt üritasin tikkida võimalikult  õpetust järgides, värvidega nii hästi ei õnnestunud, sest siis oleks pidanud omama pea kogu DMC mulineede värvivalikut ja veel hulga teisi tikkimisniite, mida meil saada pole.

 

 

 

 

 

 

 

Lõppkokkuvõttes ma ei mäletagi mitut eri tooni mulineed ma kasutasin aga  poolesaja kandis kindlasti.

Pistetest kasutasin õite ja lehtede  tikkimisel valdavalt mähk- ja madalpistet, väikesed lehed on tikitud pistega, mis ingliskeelsetes raamatutes on nimega fly stitch (eesti keeles olen kohanud nime kärbespiste). Erinevalt enamustest  meie rahvuslikest lilltikanditest, kasutatakse nii Hiina siiditikandi kui ka paljude Inglise tikkimistehnikate juures õie- ja lehe väliskontuuride ettetikkimist, mis hiljem üle tikitakse ja see teeb motiivi servad reljeefsemaks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tikand on tehtud  mulineedega linasele riidele ja töö tegemiseks kulus orienteeruvalt 40 tundi. Veel mõned lähivaated:

Ja ega ma oskagi muud öelda, kui et tegemist oli  suvise tubase tööga ja vihmased aga valged suveõhtud on tikkimiseks just nagu loodud!

 

 

 

Advertisements
Rubriigid: tikkimine | Sildid: , | 5 kommentaari

Roosa ootamine

Ei mäleta kust ostetud puuvillane roosa efektlõng, jämedad vardad ja ootamised praamisabas ning valmis see sall saigi. Kootud kõige lihtsamas ripskoes ja ilma igasuguste trikkideta- lihtsalt narmastega ristkülik. Terve igaviku oli mul see töö autos ja kui kuskil väiksemgi ootamine tekkis, siis oli hea võtta – ei mingit mustrit ega ridade lugemist, muudkui koo!

Ja siis seisis ta mul tükk aega kodus kasutamata, enne kui avastasin, et tegelikult on väga hea pehme ja isegi soe sall ja ilusat värvi ka veel ja sobib jahedal ajal suurepäraselt üle visata. Nüüd on sall jälle pidevalt autos – ja sel suvel oli küll kogu aeg vaja…

Rubriigid: kudumine | Sildid: | Lisa kommentaar

Vöötöö

Meil,  TuleLoolastel, on sel aastal kaks pähklit pureda – kirivöö ja niplispits selgeks! Ega pole kumbki tehnika just kõige kergemate killast aga julged hundid, teadagi, on vöötatud ja pitsides!

Algas meie vöökoolitus põneva päevaga Eesti Rahva Muuseumi
kogusid tuhnides, kus igaüks endale meelepäraseid ja südamelähedase paikkonna vöid uurida sai.  Edasi õpetas Piia Rand meid vöömustreid üles joonistama ja jaanuar algas meil juba tõsise vöötegemise tähe all.

Minu väljavalitu on muidugi jälle Saaremaalt – Kihelkonna kirivöö.

Et Erinevaid Kihelkonna rahvarõivaid on mul kodus nüüdseks juba õige mitu komplekti, siis pole ka vöid kunagi liiast. Iseenesest oli see vöö õppimiseks hea – lihtsa mustriga, mitte liiga lai ja ülearu pikka ma ka ei teinud. Originaalvööl on halli linase lõime asemel sinine aga et mul sobivat sinist hankida ei õnnestunud, tegin halliga ja tulemus pole mu meelest üldse mitte paha.

O

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõige raskemaks osutus minu jaoks vöö ühtlase laiuse hoidmine, eks ta natuke ikka lainetab ka mul aga lõppkokkuvõttes ma leidsin oma esimese vöö täitsa tütre kaasavarakirstukõlbuliku olevat!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Suured tänud Piiale õpetamast ja Merlele projektiga möllamast! Uus vöö on juba telgedel!

Rubriigid: Kihelkonna, rahvarõivad, rahvuslik | Sildid: , | Lisa kommentaar

Munakaunistusmaania

Mitte et see nüüd oleks kõige vajalikum ja praktilisema väärtusega asjake aga ikkagi –  sel ajal, kui kõik mune värvisid, mina meeleheitlikult niplasin, et saada valmis elu esimene pitsiline munakaunistus!

Maania tabas mind niplispitsikojas, kus juba veebruaris kõik munakaunistusi niplama kukkusid ja kuna see tõbi niplajate seas ilusti levis, siis sain minagi muidugi nakkuse.

 

Õppimiseks ja harjutamiseks oli munakaunistus väga hea, sai igasuguseid erinevaid võtteid proovida ja muidugi selgus ka, et ilusa ja ühtlase lõpptulemuse jaoks tuleks  kaunistada ära ikka vähemalt pool kausitäit mune…

 

Aga no eks vigadest õpitakse ja lõppkokkuvõttes jäin ma rahule ja munakausis nägi pitsirüüs muna ka täitsa muhe välja!

Häid pühi kõigile!

Rubriigid: niplamine | Sildid: | Lisa kommentaar

Vana lubadus

Selles postituses andsin lubaduse, et minu esimene niplispitsi jupike ei jää viimaseks. Nüüd olen ma oma vana lubadust täitma asunud ja juba paar kuud usinasti niplamist õppinud. Selleks on Tartu väga hea koht – meil on MTÜ Hestia, kus Angeelika Nöpsi eestvedamisel on suurepärane võimalus niplispitsi saladustesse süüvida ( ja kus meil  TuleLooLastega on praegu  niplispitsi algõppe kursus poole peal ja seal tehtud töödest kirjutan ma kindlasti edaspidi pikemalt). Ning veel on Tartu Loomemajanduskeskuse alates sügisest avatud   OÜ Niplispitsikoda, mille perenaine Maris Raud igakülgset pitsiabi annab.

 

Ja kui ma Mardilaadal Marise niplisehteid nägin, oli minu soov osata ka midagigi sellist teha nii suur, et talve hakul seadsingi  sammud Niplispitsikotta käevõru tegemist õppima. Eks mul see niplamine siis rohkem selline “Maris, appi, mis ma nüüd teen???” stiilis oli aga valmis see käevõru sai ja mina muidugi jälle uhke ja õnnelik!

 

 

Rubriigid: niplamine | Sildid: , | 1 kommentaar

Malle mantel

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ühel külmal talvepäeval tõi  Malle mulle oma mantli, palvega teha sellele tikand. Muster oli ka valitud, värvid ja tehnikad jäid minu otsustada.  Et Malle on ise  hästi julge ja tõeliselt värvikas inimene, kes on lausa loodud erksate värvide kandmiseks, siis otsustasin ka tikandi teha puhastes ja tugevates toonides, unustades kõik pastelsed ja viisakad värvilahendused selleks korraks lihtsalt ära!

Kuna muster meenutas mulle mõnes detailis vanemat tüüpi Muhu tikandit, siis kasutasin suurte õite tikkimisel ka natuke tehnikat, mida olen näinud vanematel Muhu tikanditel. Üldiselt aga tikkisin selle töö üsna vabalt, just nii nagu tuju tuli – oli ju Malle mulle jätnud vabad käed!

 

Tikand mantli allservas ees  (hõlmade ääre) ja taga (seljaõmbluse lõhiku juures) on sarnane, ainult natuke vahetasin värve.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA


Ja ma loodan, et saan siia millalgi panna ka pildi, kus mantel on oma õige omaniku seljas.

Rubriigid: Muhu tikand, tikkimine | Sildid: | 10 kommentaari

Randmed sooja!

Hea sõber on vahel hädas – hektaritesuurused  aiatööd varahommikul on aastatega  randmed haigeks teinud. Mina aga ostsin kunagi Tallinnast lõnga, mis müüja sõnadel on liigestele eriti hea. Heegeldasin siis  randmesoojendajad – kaugel see aiatööde hooaeg  enam on. Mingit mustrit ei kasutanud – on teised sellised suvaliselt heegeldatud, just nii, nagu tuju ja tunne teha tahtis.  Välja tulid sellised:

Rubriigid: heegeldatud | Sildid: | Lisa kommentaar